This visualization was generated on 15.11.2021 with Corpus Services.

NNM Qamtät, qamčʼat.
Tɛtaqajtɨ qos qajtɨ?
NNM Qaj ((NOISE)) tap qup, qajtɨ tap ɛj?
KAI Qaj
KAI Ira ilɨmpa, näіnta mɨ aaa (aŋka=) (aŋka=) (aŋkatɨ) ɛppa.
KAI Ila, ila ira näіntɨ: mɔːt, šittɨ ijatɨ ɛppa, ijalʼ mɔːt qapij.
KAI Ukkɨr čʼontot loːsɨlʼ imaqota nı tüntɨ.
KAI Loːsɨlʼ imaqota nık kətɨja: qaəə mompa kət.
(Tüŋɨ/ tına) mompa loːs imaqota tına čʼitɨ kučʼa qattɨja qaj loːsɨlʼ imaqota pačʼčʼalna.
KAI Qaj mompa kətsanәː mompa əsɨlɨn ılla orqɨlnɨlɨt.
Alʼčʼɨla čʼumpɨ sarpɨmɨt onak tam tüntak.
Əsɨlɨn ıl orqɨlnɨlɨt!
KAI Tona ijat ınna paktɨla əsɨmtɨn, tına əsɨmtɨn ılla orqɨlnɔːt.
KAI Əsɨmtɨn ıl orqɨlnɔːt.
KAI Ira tına čʼam qättɨra, tına loːsɨlʼ imaqotap qətqɨntoː mompa qättɨra.
KAI Mompa loːsɨlʼ imaqota na tünta, tına čʼimtɨ na orqɨlpatɨ.
KAI Na nɨːnɨ na əsɨmtɨn ılla orqɨlla utɨrɔːt.
Näntɨ imaqota nɨmtɨ ilɨqolamna, na loːsɨlʼ ima.
Nɨmtɨ ilanɛɛj, ila ila.
KAI Ukkɨr čʼontot tılʼčʼɨ təttɨ taːl, təttɨ taŋɨt pötpa qapij.
KAI Ija ılla šöttɨ qənna, ürkɨntɨ.
KAI Mačʼontɨqɨt urla (qənna, tına/ qənnɔːtin) loːsɨlʼ imaqota qənna, na ijaqıp ütqɨn (mu-) (muqqɨltɨ), ılla qənna.
KAI Na iran ijaqıp šin ılla qətɨŋɨtɨ.
KAI Na qulʼčʼomɨlʼ qumop ılla qətɨŋɨtɨ.
KAI Ta.
KAI Ukkɨr čʼontot nı kətɔːt: tına ijat meːl lʼamkɨmɔːnnɔːt.
Tına qumoqıti meːl lʼamkɨmɔːnnɔːt.
KAI Na ukkɨr čʼontot nı kətɨɣɔːt: Ksa, qumoqımit kučʼa qattɨjɔːt?
KAI Nʼalʼaiːt nılʼčʼɨ ınna mannɨmpɔːt qonılla qumoqı kučʼčʼät.
KAI Čʼap qənnɔːt nʼenna, čʼuːrot mompa antɨtɨt tottɨnt.
KAI Ukkɨr čʼontot čʼap qoŋɨti: korat šünʼčʼot ukkɨr neːtɨ toː ippɨntɨ, ukkɨr neːtɨ takkɨlɔːt ɨlqɨn, ütqɨn muntɨk.
KAI Nat ütqɨn (muqqɨlla) šinnıː qumpo.
KAI Moqɨnä tattɔːt.
Tına loːsɨlʼ imaqota mompa čʼuːräptɨmpa.
KAI Tına mašıp apstɨsa kətsatqımɨ ɛna qattokkija.
KAI Kətsanqı mašıp tepäːja mompa
Amɨrqo na tüsa na loːsɨlʼ imaqota na ontɨ qaj čʼuːr, to qaj čʼuːra.
KAI Saintɨ qoni nat ulsa tılʼ natqaltäntɨŋɨtɨ, nɔːt čʼuːra.
KAI Mašıp mərɨsa kətsanqımi ılla na quntɔːqı.
KAI Nılʼ čʼuːräptɨmpa.
KAI Ta.
KAI Toː qəntɨla, toː qəntɨla ılla meːŋɔːt.
KAI İlla meːŋɔːt nɨːnɨ.
KAI İlla meːŋa ta ima ilʼčʼaqı, mɔːttɨ tüŋa.
KAI Moqɨn tüŋa, šittɨ kušaj čʼeːlɨ čʼeːlattɔːt.
KAI Ukkɨr čʼontot imaqota šöttɨ (qaštɨla).
Korala (kətɨlʼ/ čʼiːtɨlʼ) meːntɨt šöttɨ (qaštɨla), (kətɨlʼ/ čʼiːtɨlʼ) meːntɨt.
KAI Nɨːnɨ mɔːtqɨn aj ɔːmta.
KAI Ukkɨr čʼontot qumɨiːtɨ qontalʼälnɔːt.
KAI Na loːsɨlʼ imaqota kuralla tına qumoqımti tılaіt na kətɨlʼ šünʼ tɔːqqɨla, məčʼɨla nɨːnɨ qənna.
KAI Nɔːt toː qənna.
KAI Qarɨn qumɨn čʼam wəšʼɔːt, na lɔːsɨlʼ imaqota kos kučʼa qattɨja, meːltɨ čʼäː.
KAI Nu pusš idʼot.
KAI Ola ira nık kətɨŋɨt: mompa kɨsa toː mannɨmpɔːt, mɨmpa tıː mannɔːt točʼčʼä tomot.
KAI Na toː čʼap kuralʼnɔːt tına qumoqımti tılailʼčʼila tına loːsɨlʼ imaqota wəčʼɨla na qənmɨnt.
KAI Ira namɨn nan materit: kuttar qaj na kətɨmmɨntak, što mol qəssɨ na mompa loːsima, na to ijaqım qəlla na qənɨmmɨnt.
KAI Tɛː toː (mašım ılla toː orqɨlnɔːl).
KAI Tam loːsɨ tam ınnä qaj ɨːtalɔːl?
NNM Ijantɨ kəp (pɔːr).
KAI Nɨːnɨ na imaqota na qənmɨnta, na qənmɨnta, na qənmɨnt, na qənmɨnt.
KAI Wəttɨt čʼontot nat okon pɛlɨkkɨtɨlʼ nätak, pɛlɨkkɨtɨj nätalʼa, nätalʼa na.
Na əsɨntɨ (atna/ na) əmɨntɨ (atna/ naj) qalɨntɨ, nätalʼa pɛlɨkkɨtɨj.
KAI Očʼin dewočʼka tolʼko.
KAI Na nätalʼan mɔːttɨ (pek).
KAI Kətsanəː mompa namɨšak na nuːnnıːntak ijaqät tap təttɨn moːrontɨ tüntɨla.
KAI Tam nätan poːqɨt tot mompa mɨta nut poː, na qumɨlʼ kətɨlʼlʼa qəntɨt, kətɨlʼlʼa (kətɨlʼlʼa/ qəntɨja) tına nut poː.
KAI Mɔːttɨ šeːrna na kətsantɨ tün okɨn nɨmtɨ čʼumpɨŋ.
KAI Kətsanəː tülɨ čʼɔːtɨmpat tan, namɨšak qüːtaŋ nɔːt namɨ.
KAI Kətsan tü nɔːtɨ čʼɔːtɨmpɨkka.
KAI Kətsantɨ nık kətɨŋɨtɨ: Ksa na imɨlʼamtɨ qaj tattɨŋɨtɨ namɨt kepɨlʼ (ke) (montɨlʼ/ man mɔːttɨ?
KAI Pona čʼap pakta, qaj ɛːsɨ?
KAI Nɨmtɨ nɔːt (qumɨt šittɨ olɨtɨ/ qumɨt šittɨ ɔːmtɨ), šittɨ qumo sʼaqalʼpɨntɨ ketɨlʼ šünʼ.
KAI Ta.
KAI Na nätäk to mišʼa, to mišʼalna (kurolʼna=), kurola sɨrontɨ (pʼarqɨlna/ pʼarqɨlsa).
KAI Nɨːnɨ poːqɨn (әtɨ-) әtɨmontot kanat tüt küši, tına tüt küši kirʼasa nɨmtɨ ketɨlʼtɨ sʼaqɨnɨt, sʼaqɨnɨt, sʼaqɨ.
Iše nık tɛnɨr: mɨta sәp.
KAI Šittälitɨj aj sʼaqɨnɨt, sʼaqɨnɨt tüt, küši, tuka kirʼasa, koːrasa tuka tılʼčʼɨ tolʼčʼɨ nık.
KAI Utɨntɨ toka, mɨta klʼeitsʼa, namɨ ınnʼa nɨːnɨ ɨːtaint.
KAI (Qašɨra/ qašɨčʼɨra).
KAI Imɨlʼamɨ tap qonnɨntɨ, tüt qan.
KAI Imɨlʼamɨ tap qonnɨntɨ, tüt qan.
KAI Aj na tülʼ, kətsanəː tülʼ čʼɔːtat.
Ponä na tantɨčʼčʼa, nɨːn ɛj mɔːttɨ na šeːrɨıːnta.
KAI Mɔːttɨ šeːr.
KAI Mɔːttɨ na šeːra nık puŋkolʼčʼɨrla tılʼ tolʼčʼi piːqɨlla ɔːlʼčʼikka, tılʼčʼɨk ɔːlʼčʼikka.
KAI Taːl pij qarɨn tın imɨlʼatɨ mɔːt šeːrla tarɨ ola nɨːnɨ na qənt.
KAI Qälɨj təttaqɨntɨ na qənta, na qənta, na qənta.
KAI Ukkɨr čʼontot, qəntɨptät čʼontot ontɨ mɔːtqɨntɨ tulɨnʼnʼa.
KAI Tulɨnʼnʼa naj mɔːttɨ (tintɨ/ tüntɨ), (tintɨ/ tüntɨ) na nɨːn pinalla ınnä ɨːta mɔːttɨ tultɨla.
Qapij čʼutaptäntɨŋɨtɨ qumoqım, ınnä ɨːtɨŋɨtɨ, nɨmtɨ ınʼnʼant ɨːta qumo.
KAI Tümtɨ čʼɔːtɨŋɨtɨ, (ınna qöːn/ ınnaqɨn) ašša qonta, qaj kuššak na qonta.
KAI Qəə, üt ılla qäššalɨntɨ kətɨlʼ ılla.
KAI İnnä, ınnä paktɨla nʼüːkkäptɨmpa, mompa pi - pi - pu taŋaltɨ ketɨtɨ tɛː, ketɨtɨ tɛː nʼüːkkäptɨmpa.
KAI Na üt (qäššapta/ qäššɨntɨ) kətɨlʼ ılla.
KAI Nʼüːkkäpta.
Təm: na mompa ketɨtɨ tɛːmpa.
KAI Ta.
KAI Nʼüːkkäptɨmpa.
KAI Nɨːnɨ ınnäntɨ na ɨːtɨnta.
Na aj qonta, kos kuššaŋ na qonnɨntɨ.
KAI Ɨnna čʼap šittɨntɨ, čʼəkäptɨ, mɔːtɨt šünčʼi totɨn üt toː mišalpatɨ.
KAI Ta.
KAI Čʼaŋ üt.
Qajtɨ kutar ɛsɨntɨ?
KAI Ketɨlʼlʼatɨ čʼam orqɨlnɨt, mɨta qurnit mɨta na pustoj ketɨlʼtɨ.
İlla čʼam mišalnɨt, qumɔːqı meːl čʼaː.
KAI (Ukoːt tal/ kutar).
KAI Kučʼčʼa (qattɨjɔːt qumo/ qattɨ qumɔːqı)?
KAI Peːlʼčʼiŋɨt, peːlʼčʼiŋɨt (pɨsto/ pusto) tü tıːla.
KAI Tı kanat tına tülʼlʼa, koːrap, tuka mant ılla nılʼčʼiŋ matqɛːja.
KAI Uːčʼila qašɨntɨ.
KAI Nʼenʼnʼɨmɔːnna tap: Tına qolma, tına nätak qumoːqıp na mišalpatɨ!
KAI Tına nätak, tına nätak, kәkkɨsa loːsɨlʼ imaqota qənna
Tına mərqɨ čʼitɨ na ɛppɨmmɨntɨ.
KAI Na qumɨiːmtɨ pačʼčʼalɛːlla čʼintɨ karʼrʼa tottaintɨ na nätak.
KAI Čʼintɨ karrä (qəlla) muširɨmpat, na muširɨmmɨntɨt.
KAI Nɨːnɨ pɛlalʼ nәša poːt, pɛlalʼ tɛtɨntat poːt nöralʼ nʼenna mɔːttɨ sɨtkɨntɨ qaj, əsɨntɨ šölʼqumɨj ira qaj əsɨntɨ qosɨlʼ poː na mɔːttɨ sɨtkɨntɨ nam nɔːt čʼoqqɔːlnɨtɨ.
KAI Nɨːnɨ čʼintɨ nılʼ kətɨmpat: mompa piːqə, piːqɨlmɔːt sa, piːqə čʼeːlɨntɨsa piːqɨlmɔːt sa piːqɨlla.
KAI Nı kətɨmpa.
KAI Nɨːnɨ nı kətɨmpa, kətɨmpa, nʼennäntɨ koptɨm meːmpa, nɨː ılla qamtaintɨ qumop.
KAI Nɨːnɨ na qonnɨmmɨntɨ ontɨ koptɨqɨn, na qonnɨmmɨnt, ukkɨr čʼont na qarɨn šittɨnnenta.
KAI Qarɨn šittɨnnenta: montɨ tü (čʼɔːpɨmmɨntɨ/ čʼɔːpɨntɨ).
KAI Karra mannɨmpa, kolɨntinti, karra mannɨmpa.
KAI Ukkɨr pʼalaktɨ tıššalʼ pü na mirsɨtta, a ukkɨr nɨmtɨ (tıššat pülʼ=) tıššat pülʼ na tuːtɨra.
KAI Šittɨ qumɔːqı (ɔːmta/ ɔːmnɨntɨ).
KAI Ta.
KAI Šittɨ qumo, ukkɨr neːtɨ mompa tıššin pü na mirsɨtta, a ukkɨr neːtɨ tuːtɨra.
KAI Ta.
KAI Təːlɨn nı mannɨmpa.
KAI Ukkɨr neːtɨ nılʼ na qolʼčʼintɨt mompa.
KAI Tan mompa meː qaj meːšım mannɨmpal, qajmɨn mannɨmpal?
KAI Nık kətɨntɨt.
Mompa qajmɨn mannɨmpa?
KAI Qaj meː mannɨmpa?
KAI Meː mɨta uːčʼɨmɨn.
KAI Nɨːnɨ ınna wəšila, kekɨsa amɨralʼčʼantɔːt, nɨːn nätak nı na kətɨntɨt: Loːsɨ ompa tünta, loːsɨ ompa tünta, mompa qəllɨmɨn.
KAI (Qapij/ qɔːtɨ) nɔːtɨ loːs, tünnɨntɨj loːs tačʼalpɨlʼ nätap, loːsɨ amqa nɔːtɨ tačʼalpat.
KAI Qaj nʼi mɨtɨ, qaj nʼi loːsɨlʼ imaqota, qaj nʼi ašša üntɨčʼčʼe nılʼ qalɨmpɨlʼ nätak.
KAI Lučʼe mompa qəllɨmɨn.
KAI İnnä mešap, kekɨsa čʼaip ütɔːt näntɨ, čʼaip ütɨŋɨtɨ, mɔːttɨ tettɨ, mɔːtti qəntɔːt.
Toːnna mɔːttɨ pʼalap pičʼisa munt mattɔːt, pačʼčʼalla ɔːŋɨltɔːtɨt.
KAI Nɨːnɨ näntɨ mɔːttɨ pɔːrolʼ totantɨ tɛːmnɨm sɔːrɔːtɨn, mɔːttɨn (ıllan=) ıllan qənnɨtɨ, mɔːttɨn nɨːn ılla näkɨla toː čʼiːrɨn, mɔːttɨn qanmɨn nɨː ıllan.
KAI Sowsem apsɨmɨlʼ təttɨn mɔːt.
KAI Tına loːsɨlʼ imaqota tınana kәtɨt (kočʼij) na paktɨmmɨnt.
KAI Na paktɨmmɨnt.
KAI Na loːsɨlʼ imaqota paktɨla čʼam tüŋa nänt ((NOISE)).
NNF (()).
KAI Təp čʼap tüŋa näntɨ monto, tınana mɔːttɨt qaj ılla alʼčʼa, ılla qənnaja qaj.
NNM (()).
KAI Mɔːttɨt qaj ılla alʼčʼa.
NNM (()).
KAI Mɔːttɨt qaj ılla alʼčʼa.
NNM (()).
KAI Mɔːttɨn qaj ılla alʼčʼa.
KAI Kutar meːtal?
NNM (()).
KAI Laqɨmɔːnna (əːtommɨnt/ əːtomɨn): mompa tɛnɨmtɨn qontɨrnɨlʼ, somaj na, somaj na mɔːn na šıntɨn qättɨnta.
KAI Laqɨmɔːnna na loːsɨ, nätak mompa tɛnɨmtɨ qontɨrnɨt.
KAI Nɨːnɨ nɔːtɨ na iran ija aj na näta na (təttɨn=) təttɨn ɨlmɨt qənnɔːtɨn.
Qənnɔːtɨn, qənnɔːtɨn nenna tınana, (na=) na iran nɔːtnɨ mɔːnmɨt (nɨnmɨn/ ınmɨn) tantɔːt, (nɨnmɨn/ ınmɨn) tantɔːt, (tüši/ tatuši) təttɨn ɨloqɨn əp.
KAI (Nɨnmɨn/ ınmɨn) tantɔːt, nɨmtɨ čʼam ilɔːt.
KAI Nık kətɨŋɨt: mompa kət nʼen mompa tɨmtɨ ilɨla ne terpim mompa.
KAI Ašš ilɛntɔːm, ((PAUSE)) ašš ilɛntɔːm.
KAI Nɨːnɨ tap točʼčʼot tıː (nʼikatɨmpa/ nʼi qəːtɨmpa).
KAI Tam imaqota, (tap=) tam ınnäqɨn čʼap qaj (tə-) təttɨ ɛːŋa, qaj čʼäŋka.
KAI Qaj nu šünčʼi sovsem (nʼikɨmpa/ nʼi qəːmpa).
KAI Nɔːt kətsan moːrɨtɨ nɛint.
KAI Ija ɛj na təttoqɨn qala.
KAI Na nätaŋnaj na kurasɨŋ točʼčʼot tɨː mitɨ.
KAI Točʼčʼon ınnäqɨn (tə-) təttɨ, (wačʼä/ näčʼčʼä), (wačʼä/ näčʼčʼä) (qəntɨ/ qəntɔːt).
KAI Koncat.
NNM Koncat, da?