This visualization was generated on 15.11.2021 with Corpus Services.

TMR Tʼäptä.
Aːmdəgun näːt čʼaːmǯə.
Ogoj polaɣɨt eːppa okɨr aːmdiqunnan naːgur iːt.
Kušan nagur iːt oːrɨmnadɨt, aːmdiqup (tablap) iːlant onǯeqɨnd qwäːrɨmbat (qwäːrɨt).
Əǯalgumba: Iːla, mat taper arambak, tiːštɨt kɨgɨk naːdɨgu.
Mat kɨgak mannɨmbɨgu ti elmadlamdɨt.
Iːlad azeɣɨndɨt əːǯalgumbadɨt: Nu omdalɨk miːʒut azut.
A tan miːʒut kɨgant naːdəgu, a kudɨp mi iːlut?
Iːla, tiː iːllɨt nagur kowap i kwannat nʼort i tʼatǯat.
Ku aːldenǯadɨt kowalɨt, i natʼat tiː emalalɨt eːnɨnǯadɨt (eːnǯadɨt).
Iːladɨt (azɨntni) azɨmdɨt omdalbadɨt.
(Tabla azendɨn oːmdannadɨt).
Iːmbadɨt koːwat tʼaːr, kwanbadet nʼört i tʼaǯimbadɨt kowagɨndo (ɨndäɣɨndo).
Warg innand kowa aːldʼemba qoj qumni kwajagɨnt.
Kowam watʼimbat qoj qun näːt.
(Nat ili iːt) warg iːnd ellegi iːt kowap tʼatʒimbat aza wargɨk qoj qumni.
Tabɨt näːt na kowap watʼimbat.
Ötčʼiga iːnd koːwa wašedʼemba i qwanba.
Tab i onǯ as tanut kuː qwanba.
Tab čʼaːǯimba, čʼaːǯimba i medɨmba nʼarond.
Qonǯirnɨt aːmda okɨr čʼaːmǯə.
Čʼaːmǯe oralbat tabɨt koːwap.
Iwan aːmdequp tabne əːǯalgumba (əǯalgwa): Čʼaːmǯe, čʼaːmǯe, met mat koːwam meka.
A čʼaːmǯe əǯalgumba: Iːlent maːšip onenǯkʼend pajat tʼat.
Kutar maː št iːlak onekʼek pajat tʼat?
Tad ʒa čʼaːmǯeond.
Iːlend šim.
Tat tʼelɨmant (matko), mat koʒengo.
Aːmdequp tarbɨmba.
Nu tab iːmbat čʼamuʒep i taːdɨmbat maːtt.
Amdiqup aːstɨt meːmbat naːgur swadʼbap i nadɨmbat wes naːgur iːmd.
Warg iːt (iːɣɨt) iːmbat qoj qun näːp.
Poǯ iːd iːɣɨt aza wargɨk qoj qun näp.
Kɨba iːndko iːralǯit čʼaːmǯəp pajandko.
Aːmdequp qwärat iːlamd.
Mat kɨgak mannɨmbɨgu ti pajalamdɨt, kudə nädɨt (qaj nädɨt) səwa eːja qajlʼemɨm meːgu.
Tʼijawulʼ dʼelatko söːladɨt meka qaborgɨt tʼaːr.
Iːlatɨn (iːladɨt) aːzamdɨn oːmdannadɨn i qwannadɨt.
Kɨba iːd maːtt töːlebe omda i oːlɨt labɨŋ eːk.
Čʼaːmǯe maːnmut paqtɨrna, soːɣondešpa: Qaj tat olomd äːdal.
Qaj qatwatta?
Azem meka qadɨt, tat tijaul dʼelɨtko tabni söːt qaborg.
Čʼaːmǯe əːǯalgumba: Qondɨk, qaitkonaj ik tarbɨk.
A mat söːleps qaborgɨm tʼjaul dʼelɨtko.
Aːmdequn iːt Iwan kuʒanna qondɨgu.
A čʼaːmǯe paqta krɨnisat paront.
Čʼaːmǯe onǯenando onǯ čʼaːmǯij qobɨp to tʼäǯit i pikɨldʼa səwa nadäŋn (nadäwlʼe).
Čʼaːmǯe oːdɨmt qäːtɨt i parčʼa (parɨčʼa): Aulam, nʼanʼalam, töːllan meka, söːllan meka səwa qaborgɨm man aːzengo, nildi qaborgɨp, kak mannani azennan eːs.
Aːmdequn iːt Iwan qarɨt qäːldʼa.
Čʼaːmǯe aj salpout paqtɨra.
A qabork eppa ustolɨt paːrot.
Aːmdʼequp iːt Iwan aːndalba.
Iːɣat qaborgɨm, qwandɨt aːzentni.
Aːzɨt a wark iːlantnanto iːšpumbat qaborglap.
Warg iːt qaborgɨp (qajčʼemba) šedo čʼealǯit.
Aːzɨt iːmbat i əːǯalgumba: Tau qaborgɨp qazerbedi maːtqɨn wargu.
Poǯ iːd aːdelǯimbat qaborgɨm azeɣɨnd.
Azɨt äːǯalgumba: Tau qaborgaze tolʼko uːrgu qwajagu.
Kɨba iːd aːdəlǯimbat qaborgɨm aːzentni.
Qaborg sewa pöːsajlaze, solodi šeːgɨze (šeːglaze) söːtpa.
Aːmdiqup manǯʼedemba i əːǯalgumba: Tau qaborgaze nuldilʼe dʼel šeːrbɨgu i nomn omtɨgu.
Iːladɨn wes qwannadɨn onǯ maːtqɨndɨt.
Warge tʼemnʼat i poǯ temnʼat čʼeːnčʼaq oːnǯi: Miː lakwatčʼizaj tabɨt tʼat olga.
Tab aza čʼaːmǯe eːja, tab qajlʼemɨj qäːdi nalgup.
Azɨd aj qwärɨmbat onǯəqɨnd iːlamt.
Pusʼ ti pajalalɨt tijaul dʼelätko meka mejimdɨt nʼaip.
Mat kɨgak taːnugu kudə nedɨt (nʼenǯit) səwak meːlɨst nʼaip.
Amdəqun iːd Iwan töːlebe maːt, olamd aj äːdɨmbat.
Čʼaːmǯe soːɣondešpɨmba: Tat qaj olomd äːdɨmbal?
Tab äːǯalba: Tijal dʼelatko tabni nado megu nʼaip.
Kuǯalɨk qondɨgu, qajnä ik tarbek.
Mat nʼäip meːleps.
Naštja ogot čʼaːnǯep (peːstaq) peːstɨmbak.
A taper okɨr pajagam üːdembaq čʼaːmǯeni mannɨmbɨgu, kutar čʼaːmǯe mešpenǯit nʼaip.
A čʼaːmǯe wäːri taːnzuj eːpɨmɨnd.
Qoštɨmbaːt, čʼto pajaga töːmba tabɨp mannɨmbɨgu, kutar tab meːšpenǯit nʼaip.
Čʼaːmǯe twaktembat nʼaip.
Šoɣort paːrɨp panalbat, kərɨm menbat.
I twaktembi nʼaip šogor paːri kərt (kəːrond) qamnɨmbat.
Pajaga töːmba aːmdiqulat pajalan, wes qaːdɨmbat.
I naːštija nik ša meːlʼe qwatalǯimbaq.
A čʼamǯə kɨrnisat paːrot paqta, pikɨlʼdimba səwa nadeŋn, qäːtɨmbat odɨmt i parčʼimba: Awɨlam, nʼanʼalam, töːšpɨlɨt meka.
I tʼiaut dʼelɨtko meka meːlɨt tʼek səwa nʼaip, kutaredi nʼaim man awešpɨzam aːzennan.
Aːmdəqun iːd Iwan qaːrɨt käːldʼimba, a ustol paron uš eppɨmba nʼaj.
Nʼait paːr memba top qwatčʼlaze i šugeːraŋ eppa wes.
Aːmdigun iːd (Iwan) aːndalba, nʼaim tamgɨlbat wandəmutʼind i qwannɨmba aːzɨntni.
Aːmdiqup na nʼöɣɨnt iːlantnando nʼaj iːšpɨmɨndɨt.
Tablat pajala nʼaip meːšplʼe üdəmbadɨt nʼaip šoɣor paːri kərout.
I nʼajdɨt azɨmba qoškalɨk, tʼüːt tare, čʼaːurumblʼe.
Aːmdiqup nʼajp iːmbat wark innanto, mannɨmumbat, mannɨmumbat i äːǯalgumba: Nʼaip membat qwandɨgu quːlan.
Tau nʼaj qwandat qulani.
Iːmbat poǯ iːndnando nʼaip i äːǯalgumba: I üːdəmbat naj natʼat.
A kak kɨba iːd nʼaip azeɣɨnd nogalbat.
Azɨt əːǯalgumba: Tau nʼaip amgu nuldʼilʼi tʼeːl.
Aːzɨt iːlaɣɨnd əːǯalgumba: Tʼjauldʼelʼi dʼeːl töːwat meka kostɨk pajalandɨse.
Kɨba iːd töːmba maːtt, olomt aj äːdembat.
Čʼaːmǯe paqtɨrna salbout.
Čʼaːmǯe: Moŋn, moŋn!
Qaj olomd äːdɨmbal?
Qajlem ünšeldʼal?
Azentnando?
Čʼaːmǯe, čʼaːmǯe, meka azem äːǯalgwa: töːlɨt (töːli) meka kostik üːdɨm öːdəgu pajandɨse (pajalandɨse).
Kutar ma št natʼat qulan št qwandlak.
Tašta čʼamǯeond.
Qwannɨk tat pelgalɨŋ.
A mat tʼat ɨk tarbɨk.
A mat onek töːlaks.
Ünšelʼdʼenǯal kuʒat nut tʼare äːǯenǯa, ɨgə larɨmbɨk.
Tanan soːgonʼenǯadɨt, a tat kadät: na mat čʼaːmǯem (čʼaːmǯegam) tülgogot töːnda.
Aːmdiqun iːd Iwan pʼalgalɨk qwann.
Warq tʼemnʼaladɨt töːmbadɨt pajalandɨse səwak tʼambɨtplʼe.
Wandladɨt nʼargɨn eːjadɨt.
Nɨŋgadɨt i lakwatčʼadɨt, peːstadɨt ütčʼuga tʼemnʼamdɨt.
Qaj tat pajamd aza taːdɨmbal, pajagalɨk töːmand?
Qaupigent saːrlʼe taːdɨmbɨnel.
Kutʼat tat nɨldi qošti pajam (iːmbal) qombal?
Qaj wes nʼarlap qwajalǯal (qwajalǯimbal)?
Aːmdəkup iːlandse, iːland pajalaze, arɨk quːlaze oːmdadɨt üːdlam ödešpugu.
Kunele qajda šumičʼella, not tare äːǯella.
Mannaj wes tärgwatlʼe qwatalǯa.
Wes madɨp kaːwelʼǯlʼe qwatalǯit.
(Starɨj maːdəp kaːwelǯešpadɨt).
Madɨp tʼazelǯimbadɨt (tʼazɨlǯišpadɨt).
Quːla (kostla) kocʼiwannadɨt, ennä wašedʼadɨt.
Iwan amdəgun iːd äːǯalga: Ɨgə larɨmbad.
Na mat čʼaːmǯem töːnda tʼülgogʼek.
Aːmdəgun maːtt töːwa muqtɨt tʼeːk kündɨze wark kaːšawagɨt kɨba aːmdegun iːnd paja čʼaːmǯe töːnda (töːla).
Tʼeːɣ platjaɣɨnt meːɣɨlba nut kɨska sajla.
A oloɣɨnd aːred meːmɨnd.
Nildi səwa eːja, tʼaptäze aza kaːdles (tʼaptäɣɨn aza kaːdles).
Iːɣɨt tab täbɨmt (odoɨt) odowɨnt i taːdɨrɨt ostolɨt köːnd i oːmdɨlǯit.
Gostla (qwatadɨt) qwatalǯadɨt awrešplʼe, üːdəm öːdelʼe qwatalǯadɨt, läːrlʼe qwatalǯadɨt.
Tabɨt paja üːdəm öːdɨt, a qaːlbi üdemt aza kotʼika qamǯit kwedʼidi odoɣont.
Tiŋgät wadʼim amnɨt, a lɨlamt taːtplʼe qaːlend ɨːlond pannɨt.
Aːw aːmdəqut pajala koldʼadɨt što tap nik qambɨra.
I tabla naj niŋ meːšplʼe qwatalǯadɨt.
Aːwɨrnadɨt, öːdadɨt, meʒalblʼe qwatalǯadɨt.
Vasilʼisa aramd iːɣɨt i naj meʒalblʼe qwatalǯa.
Tab meːʒalbɨs, meːʒalbɨs, meːʒalbɨs, koječʼimbɨs, koječʼimbɨs.
Wes aːndalbadɨt.
Kwedʼide (odontse) oːdomt tʼaǯit (laɣättɨt), i to azɨnda.
Taːtplʼe oːdomt tʼaǯit (laɣättɨt), tout (toun) uːgɨlǯadɨt tʼeːq tʼiŋgɨla.
Aːmdequm i gostlat taːrbadɨt qaj nildi aːzɨnd.
A warək iːnd pajala meːʒalblʼe qwatalǯadɨt, oːdlandse lagalǯadɨt, kostlap (qajze) kozennadɨt čʼapse.
I lɨla šedonʼannä aːldʼeladɨt.
Aːmdequs sajond okɨr lɨ tuːdəra.
Aːmdequp qwäːda i kaniŋnɨt šed iːmd pajalap poːn.
Na wremʼaɣɨnt (na nʼoɣɨnt) aːmdəqun iːd Iwan aːrkwak qwanna maːtqɨnd.
Natʼat tab qoːwɨt pelʼe čʼamǯit qobɨp i tʼünd (šoɣort) tʼäːtǯit.
I tʼüː aːmnɨt tabɨt qobɨp.
Vasilisa töːwa maːt, mannɨmbat, a qobɨt (netua) tʼäŋgwa.
Oːmda tab (qoptoɣɨnt) qoptet paːron, taːrbela i massa aːmdəquni Iwanni: Qaj na mendal tat?
Tat bɨ ešo bɨ aːdedʼinel naːgur dʼeːl i mat bɨ eːnek tat pajal.
A taper mat qwannak.
Taper mašip peːk (kundan) kundaqɨt, warg šünnan, kocʼ olɨt šünnan peːk!
Vasilʼisa peːkɨlʼdʼa tʼeːk tiŋgɨlʼlʼe (tiːŋlʼe, tiːŋgond) i tiːmblʼe qwann šüdernaut.
Iwan tʼüra, tʼüra, oːmdannɨt nut swetɨm tät pelʼekant i qwann ku said mannɨmɨnd pajamd Vasilʼisamt peːgu.
Čʼaːǯis, čʼaːǯis nʼannä, kwesse, kundɨŋ lʼi aza kundɨk.
Čʼaːǯlʼe pöːwat panala.
Pöːwat naj panala.
Porɣɨt naj näǯara.
Öːgəd naj swärlʼe täːa.
Tabəni tuːdɨra arambɨdi araga.
Səwa qup ku čʼaːǯand?
Qaj peːndal, ku tat watomd oralbal?
Aːmdəgup tabni kadälbat onǯ aza səwa eːlasamt.
Araga tabni massa: Qajko tat čʼaːmǯet qobɨt tʼaːdal?
Aza tat tabni saːrčʼikɨzal qobɨm, aza teka niŋgɨkugu tabɨt qobɨp.
Vasilʼisa tʼeːlɨmba tanze tabɨn azantnandi tanɨntse.
Azɨt qwäːdlʼebe (qwädɨlʼebe) tabɨni qadɨt nagur poɣont eːgu čʼaːmǯe tare.
Araga tabni äːǯalga.
Qajčʼigu?
Qaim megu?
Teka meːnǯap šeːgalagam.
Ku tab qäːrolʼǯenǯa (nʼaʒolǯenǯa, püngelʼǯenǯa), natʼat i čʼaːǯɨk (čʼaːǯenanǯ).
Iwan aːmdegup aragap omdannɨt toboɣont i nʼödɨt šeːgəlagap.
Čʼaːǯilʼe tabni kwädɨlʼdʼa qork.
Tab kɨgɨst surup qwatku.
A qorq tabni qut tare äːǯalga: Ɨk qwatkɨlʼend (qwatkɨŋ) maːšip.
Mat qajlʼemɨp teka peːldɨlʼeps.
Iwan aza qwannɨt surup, qwanna nʼarnä.
Tab čʼaːǯa.
Qotä manǯedʼa, a tabɨt parot tiːmɨnt saːqodʼe.
Tab tabɨp kɨgɨst qwatku.
A saːqodʼa tabni qut tarʼe massa: Ig qwatkɨk mašiŋ.
Mat teːka kuʒanem te qajlʼemɨze št peːldɨlaks.
Aza qwannɨt tab saːqodʼem i nʼarnä čʼaːǯa.
Tabni kuralʼešpa kosoj nʼewa.
Iwan kɨga tabɨp tʼatǯigu.
A nʼewa tabni massa qut tare: Maːšim ɨk tʼaǯikuk.
Mat tašt (kuʒanem) kuʒanebɨtʼ pʼaːldɨlaks.
Nʼewando tap qwann toː.
Meda tap warq qoldɨt tomn.
Qoldɨt topqɨt tʼuːrɨt paːrot eppa pitʼa.
Tab arkwak kwäjarna i massa tabni: Maːšip tʼaǯilʼent ʒim ött.
Tap pitʼap tʼatǯit ött, tʼürɨt toːmut qwanna nʼarnä.
Kundɨŋ ilʼi qaːnak, šeːgəlaga püngenna (nʼaʒonna) poːlɨzaŋn.
Natʼat klʼes aːmda poj tobɨt paːrot.
Klʼes pörək kojemba.
Klʼes, klʼes, nɨlʼedɨlʼent kutar awel tiːǯemba, meːka maːdantse, a poːlzaŋn mogondse.
Klʼes piːgənna tabni maːdantse.
Aːmdəqup šeːrna natʼat i qonǯirnɨt, šoɣort paːrot eːppa pajambadi pajaga kwezi tobse.
Qajko tat meka töːwand, massa tabni pajaga.
Amdʼigun massa tabni: Tat mašip ogot apstlend (awralǯilʼent), öːtalǯilent, mölǯelʼent šip, a nʼanʼet soːɣɨndešplent mannan, qajko mat töːmbak.
Pajaga tabɨp awralǯimbat, öːtalǯimbat, mölǯembat i qoptət paːront qondugu panbat.
Iwan aːmdəqup tabni kaːdɨmbat, tab peːɣɨt onǯ pajamd.
Taːnuwap, taːnuwap, tat pajal eːja šünnan.
Tabɨp aːz iːles taper.
Šüm aza qwalles.
Tab quːnǯa mɨgan uːgɨnnando.
Na mɨga nʼabʼit puǯon eja.
Nʼabi nʼabɨt puǯon (pʼargegɨt) eːja.
A nʼab eːja nʼewat pʼargegɨt.
A na nʼewa amda pöj (pöllagaj) tulgoɣɨt.
A tulgo tʼčʼotčʼa warq poːt paːrot.
Šü na warq poːnd kudəmnaj az üːdəkɨt.
Iwan aːmdiqup šaqqa na pajagannan.
Qaːrɨt waʒlʼebe, aːdəlǯɨqɨt kutʼan na poː aːmda.
Kundɨk, lʼi qaːnak, meda na poːnt Iwan.
Qonǯernɨt na poːp, a tabɨt paːrot pöj tülgo.
A iːgu tabɨm natʼaɣɨndo (tab) satčʼum eːja.
Kutʼaɣɨndo da kurlʼe töːwa qorq.
Na poːp qorqə aːstɨt qonɨndse.
Tuːlgo aːldʼa i wes panala.
Tulgoɣondo čʼara nʼewa i paqtɨrlʼe qwann.
A tabɨn mogon aːw nʼewa nʼöːtɨrta, medɨrɨt i na nʼewap wes näːǯarnɨt.
A nʼewaɣɨndo čʼara nʼaːp, watʼidʼa qundaŋ ennä, nuːt qwajant.
Na nʼabɨp nʼödɨt saːqodʼi.
Saːqodʼe tabɨt qäːttɨt.
A nʼabi elle aːldʼa öːtt.
Iwan aːmdəgup tʼüːrella wargɨk.
Kutar ütqot qoku nʼabi.
Öːtqondo uːgolǯinda petʼa i nʼabip oralbat aːqɨnd.
Iwan aːmdəgup nʼaːbip panannɨt, nʼaːbiɣɨndo iːɣat mɨgap.
Panale uːgomd mɨgat qwatalǯit.
Tab panalʼešpat, a šüː täː toː aːldʼešpa.
Aːmdiqup panannɨd mɨgat uːgɨp.
Šüː quwa.
Aːmdiqup qwann šüːn maːtt.
Maːtqɨndo čʼara Vasilisa, niːdət tabɨp.
Aːmdiqup pajandse kwese töːwak.
I warkɨzak kundɨk i səwak kušak tabɨštja aramnaq i pajamnaq.