This visualization was generated on 15.11.2021 with Corpus Services.

KMS nüː.
taiː qarɨt, püruŋ qujɣaŋeŋ.
koːnnän niːrɣəmba qwäzal tare.
qajɣɨndaka kundoqɨn muːdɨŋ kanaŋ.
nuːn baːrɣɨn okkəmɨɣɨn nɨŋattə tʼeːɣə tari tittela, püːduattə qamǯimbədi səranni.
okkə čwäčoɣɨn säɣa tɨdən tuɣon, čoraj nʼärgoɣɨn laɣɨlʼdʼümba üːtqɨn Gerasʼka, pirgə täzembidi tibiqum, nʼärɣa paŋgɨlbɨdi tuːjaj oːlɨn i oːrumbɨdi tuːjarbɨdi wandän.
täp sätčim qwajnə, pundɨŋ i oːrɨpsä mɨllerɨt sain.
kɨgɨŋ oralgu qaimdakka qonǯin ɨlɣɨnnä nʼärɣoɣɨn (qonǯin nʼärɣɨn ɨlɣɨnnä).
wändɨt täbɨn pʼötäze qaimba.
okkə saʒenʼdə Gerasʼkananna soːlʼdʼeǯenna üːtqɨn nɨŋa Lʼubim.
assə qwändɨgaj qaːrmaj tibiqum naːr uːgi wändɨn assə čaːnǯə taːwanni (kitainɨɨ) püːdundɨ sailaze (assə čaːnǯə süsügi sajlaze).
kundar Keraska, nandar naːdandi Lyubim šɨnnä qajmɨze i pümmɨze.
šɨnnä säːɣazumbadi qandɨlʼe, naŋo assə okkə časoɣɨndə aːmdadi üːtqän.
qaiŋgo tan okkɨzaŋɣɨn uːdɨn tʼökkolaɣɨlbal, parɨkuŋ qaːrmaj lʼubim oːrupse tärɣɨmbɨlʼe (tärɣɨmba).
maːnandə, maːna.
tan oralbe täbɨm, oralbe!
aːnɨŋ qwänǯiŋ.
oralbe!
assə qwänǯiŋ!
kutʼä täbɨnni qwangu?
täp moːn ɨːlɨndə patpa, čeːnčuŋ assə ondə äːǯin čanǯɨkutäɣɨn pergeɣɨnnä assə sojɣannä.
mɨːlgaj, oralgu neː qaiwɨn.
tan čaːrowɨndə oːralǯə.
assə aːduŋ čaːrɨt.
uːttərek!
oːrannaw qajwɨndaka.
küːnäwɨndə oːrannaw.
ɨkkə üːgəlbe küːnäwɨndə, üːtänǯal!
čaːrowɨnde oːralgwe!
aj oldal uːdən tʼökkɨrlʼe.
tan i toːlkgädi tibequwandə.
oːralǯe, nʼäjennɨt Kerasʼka.
čaːǯənändə, oralgunälbə oːnändə, qaːrmaj loːzə.
qaj nɨlǯimbɨndal?
oːrannɨw man bə.
tämdə koːrreŋ, a man lamdukʼ eːaŋ.
a tan uːrlʼe!
qaːrmaj quːm uːdəndɨzä palʼdʼürɨt, uːrlʼe miːtɨŋ Keraskannɨ i oːračolǯimbat tuːndə.
okkɨrɨn nɨːlgu essulʼe toppondə.
kundar pannä üːttä oːlɨndɨze üːdukkulʼe oːldɨt üːdi puqqalam.
tʼärɨkkuzaŋ teŋa: nändɨ korreŋ.
a tan pon molǯandə nɨːlək.
pon molǯalla qotʼtʼe eattə.
tan sɨɣəlɨk!
qaːrmaj quːm püːɣɨlǯimbat ničan poj molǯam i sagɨŋ oːralʼewlʼe assə okkə šɨttə tuːndə nɨːnnɨ poj molǯandə.
täp mɨnǯulʼe, ɨkkə powalgu aŋgandə üːdəm, oldɨmbat taːdəbilʼej uːdɨn püːɣulǯumbɨlʼe šɨttə toj pon molǯaːɣan.
püːɣɨlʼǯimbɨzɨt püːumbɨlʼe üːdi nʼüːčoɣɨn, qollɨlʼe tʼümboɣɨn, qaːimbɨdi poj molǯam.
uːdɨt täbɨn qaːrɨlʼdiŋ qajdaka mɨkandə.
Lʼubim tʼüːumbɨlʼe sabɨskut (tʼätǯikut) qän mačondə qaimdaka.
täp püːɣulǯimbat uːdɨm Keraskan i üːdukulʼe täbanni miːdakuŋ qajdakandə qoːlɨndi i qandɨmbɨdi.
taw täp - pizänʼnʼe Lʼubim.
waːrɣa!
üttə muːnɨlal.
man täbɨm tida čaːrowndə uttərek!
ɨkkə tʼökolgwet qawɨn.
kuːralǯə oralgu.
kundoqtə poj molǯandə patpa.
assə mitenǯandɨ oːländɨ ǯennä.
qwattɨ meŋnan nukkoɣɨneŋ nɨnɨŋam.
poːrumbat!
man täbɨm tida čarowɨndə.
säːrguk poːkundə.
saqqälgwe täbɨm, saqqälgwe muːnan (muːnɨze).
qaːrmaj qum (puːɣonnɨt) puːɣɨlʼlʼe puːdɨllamdə qojalǯit qwäimda, čanǯiŋ nʼüwɨt sailamdə.
patkuŋ muːnɨn čaːroɣɨndə.
poːzuŋ pon tuː, qaində oralguŋ täbɨn kwäːdɨbɨlʼej uːdət, laqčilʼdiŋ.
i täp pɨŋgelɨŋ üːttä.
qala lärumbədi čaːčattə qän mačoɣɨnnä püruŋ čaːtǯindɨ mɨla.
a pɨŋgelɨmbɨdi qoːptoɣɨn čanǯiqwattə üːdi puqqala.
qaːrmaj qum čanǯikuŋ üːtqännä, oralguŋ tuːndə.
qoŋǯandə tan, loːzə.
tazɨŋgo.
čanǯigak.
man onäŋ sabɨtʼenǯaw.
oldɨmbattə qwädumbɨlʼlʼe.
a tʼeːlɨt pöːtčimbat, pöːtčimbat.
laqqə essulʼe čaːǯiŋ qaːukaŋ.
pirɣə nʼüːǯə pötčimbɨdi teːlɨndɨze eːzumba üːdukugu nʼüindi aptäm.
miːdəmba tʼeːlʼdʼönǯɨt.
a Keraska i Lʼubim taːr uːrnadi nʼäːrɣɨn ɨːlɨɣɨn.
wärɣä poun i nʼünʼo poun čentuadi taw šɨttə qum.
ünduŋ pajɣɨrɨtä qärsenɨn.
assə pirgə qäːwɨn eremondo lʼennɨŋ čaːǯiŋ kɨndə ɨːrəgu taŋgembɨdi pastuhse.
pastuh, opse qwändigaj ira okk sain, aŋdə panaŋ meːmbədi čaːǯiŋ üdɨmbɨlʼe oːlɨmdə i manǯimba ondəni toːbɨndə oloɣondə.
uːkon tüːattə üːdɨn qəːndə konärla, täplan moqqoɣonnä kündəla, kündəlan moqqoɣonnä tüːattə sɨːrəla.
noqoːlgwe täbɨm ilʼlʼennə!
ündedit täp äːǯim Lʼubiman.
saqqälǯe muːnol!
tan qaj assə ündɨdʼäl?
qaim na tä, kojala?
nüːm!
assə sabɨtʼenʼǯot (sabɨtʼenʼǯo)!
poːn molǯandə patpa.
tüːkak pokkun, tüːgak qwädipilʼe kaːwɨn.
a taːdə pilʼe kaːwɨn pon molǯa.
Jepim assə kundə qaːjgut ondə saimdə qwälɨlʼde quːlanni (täp manǯimbɨlʼe kwälɨlʼde quːlanni erukkaŋ qaːikut ondə okkə saiːmdə), nännä ningekut pöːwlamdə.
täp tʼätǯit moqqolɣɨnnä koːčakam ningekut qajborɣɨndə.
ningegu pümmɨmdä täp sorruzuŋ.
nunni assə oːmɨtälʼe paldʼürulʼewlʼe tʼweːzika uːttəlandɨzä (uːdɨndɨzä) täp patkuŋ üttä.
täp kurtnə somblʼe saːrum qwäːnə nʼäŋgi ɨːlowɨn, nännə üːdəkuŋ uːrlʼe.
uːttəreːat, üːčela, uːttəräːat!
ɨkkə sabɨskwat täbɨm issa!
üːtenǯalɨt!
Jepim pelɨŋnɨ plotniklaze.
naːgur taːwɨt, tʼöːqolgulʼe nʼäːwɨt suːrgetlaze i puːlzajlaze (suːrgetse i puːlzain), sätčim qwäjlʼe, qwäːdumbɨlʼe süŋattə okkə čwäčoɣɨn.
qaːrmaj quːm aːndə dɨːr powalbat üːdəm.
ünduŋ wärɣə qoːtäjmɨt.
qajɣɨn eŋ pastuh?
tüːkuŋ konnännä qaːra.
stado nʼürtə patpa.
taŋgɨmbe, taŋgɨmbe to!
qajɣɨn eŋ kwändɨgaj sɨnʼnʼe?
ünduatta tibiːkü poːwəla, a nännä näjɣun powwə.
aːttoean kɨːpoq gazeti uːdən.
täp manǯimba soːɣɨndilʼe taːdɨŋ parɨkutändə ündɨzändə kɨɣɨnnä.
qaj tämdə?
kuttä parɨkuŋ?
soːɣundʼikuŋ täp tʼüːumbɨlʼe, qolʼdilʼewlʼe tuːlan maːrɨŋmɨn naːgur üːtumbədi oːllɨla qwälɨlʼdʼe quːlan.
qwälɨkam oralgwot (qwätqwot), čeːnčuŋ jepim assə wätʼtʼilʼe oːlɨmdä.
man teŋga milʼepsi (aːdulǯenǯaw) qwäːlɨkam!
šɨttə dʼel laːqɨzalɨt.
qajɣɨn täː meːmbɨdi mɨlat?
meːnǯot, čaɣɨŋ Geraska.
taːɣɨt tʼüːmbä, müːzulǯeːnǯanda.
nüːm assə oralgwat.
patpaː pon molǯandə qaːla müːndə: assə nɨtʼä, assə tɨtä.
nüː?
soːɣɨndʼikuŋ kɨpoq.
i sailat täbɨnan porumbadi oldɨmbadi polʼdʼümbɨlʼe.
üːgulbat täbɨm tʼäklak!
uːtterek!
üːdämɨn minǯal sombɨlʼe saːrum qomdäm.
nännä miːnǯot.
wärɣə nüː, kuldi tan kɨpoɣi pajal.
mirtɨ soː.
ɨkkə pitkɨlgwe täbɨm, Ljubimo.
täp quːnǯiŋ oːrɨmgɨlɨmǯenǯiŋ.
oralbe ilʼlʼennä.
üːgɨlʼbe (mišalbe) čeːm iːnnä, so qum.
kundar taːzɨndə (nimdəgu)?
iːnnä, assə iːlʼlʼe, ewendɨka.
ɨkkə palʼdʼürat toppɨlandɨze.
mendɨkuŋ assə kundə.
kɨppoɣɨnni säːtčim esulʼe čaǯiŋ.
qwärat meŋga Waːskam, parɨkuŋ täp.
üːttɨmbɨlʼe tüːan Waːska.
täp qaimdakka tuttolʼlʼe taːdərɨt säːtčim kwäjnə.
patkak üːttä, tʼärɨŋ kɨpoq.
peldä täppɨlanni sabɨsku nüːm.
Waska tʼäk niŋgɨt porɣɨmdä.
paqtɨkuŋ üttä.
man tida, kälʼlʼe taːdərɨt täp.
a tan qwännändə bə, Jeːpim.
assə onändə tʼeːlaɣɨnändə kwändɨgaj qunni parɨmbɨgu nändə assə naːdomneŋ.
qajɣɨn eŋ täp?
oːlɨt čeːn iːlɨɣɨn eŋ.
assə sabɨtʼenǯalɨt tä täbɨm, koːjala.
täp soːŋ nɨtʼä kuptɨmba.
uttɨrɨmbat, man tida, tʼärɨmba (tʼärɨŋ) kɨppoq i qaːlumbɨlʼe nʼeiŋlʼe oldɨŋ.
täzɨlɨt tättə qatlɨt, a nüːm saːbɨsku täjelɨt tʼäŋu.
nʼeiŋlʼewlʼe A A miːkkut ondänni qandägu i nännä erukkaŋ patkuŋ üːttä.
patʼtʼälgu (patʼtʼalʼegu) čeːm naːdomneŋ, qatnɨt Lʼubim.
Geraska, qəːtʼekuk pidʼiŋgo.
pitʼtʼim (pidʼim) noqqonnat.
muːnɨlal onändänni ɨkkə patʼtʼännat, tʼärɨŋ kɨpok qaːɣə ündədit üːdən puːǯi patʼtʼidäm piːdʼin poj molǯande.
jepim, qwannɨk to tämnä.
uːtteralɨt, man nüːm sabɨtʼenǯaw.
poj molǯa patʼtʼälʼemba.
täbɨm erukkaŋ lakčikwattə.
i A A ondɨnni ondä aːndalʼlʼe ündɨdit, kundar ondə muːnɨlat patqwattə nüːn čaːrondə.
üːɣɨlbaw, kojala!
ɨkkə tamduralɨt!
üːgəlbaw!
innänɨ aːtomnä warɣə nüːn oːlla, a nännə säːɣə tiːn tʼömbi nüː.
nüː sätčim paŋgɨlgut talʼdündɨze i kɨgɨŋ sappɨziːgu.
wärumbandə, lʼäɣa!
wes wändɨlaɣɨn aːduŋ nʼüindi pissäla.
wes muitu manǯəmbattɨ.
wärɣə nüː!
qätkut Jepim, qattolgulʼe moɣɨmdə.
enǯiŋ šɨttɨ qaj maːnǯə (okkə qaj maːnǯe enǯiŋ).
nänaː, tʼärɨŋ kɨpoq.
mɨːdɨt kundar aːduŋ.
nandar i muŋɨlǯimbat.
nüː poːzuŋ talʼdun palʼdölǯit innä.
i qwälɨldʼi quːla ündɨdʼättə oːrupsi üːdən üːndu.
wes naːrgalǯikwattə muːnɨlamdɨ.
na nü qwänba üːtta.
nünnan qalaŋ nimdə nüː.